Oeh, autosõit Amadeusiga… see on olnud üks raske protsess meile mõlemale!
Ma ütlen kohe ära, et ma ei pretendeeri kuidagi siin absoluutsele tõele, kaugeltki mitte. Ma arvan, et olen selles protsessis teinud tohutult palju vigu ja ilmselt teen ka edaspidi, aga mitte meelega …
Nagu varasemalt öeldud ka sai, siis Amadeus on minuga alati kaasas. No vähemalt nii palju kui võimalik… meil tegelt on megalt vedanud, sest ta ei pea üksi üldse peaaegu kodus olema. … saame maale jooksma viia või siis tema superlapsehoidjate hoolde usaldada
Aga teemasse…
Juba esimesel päeval sai olude sunnil Amadeus autosse kaasa võetud ja vajalikud sõidud tehtud. Tal ei olnud selle vastu midagi, beebina hoidsin teda ka süles turvaliselt. Kui süles hoidmise võimalust ei olnud, siis oli ta oma tekstiilist transpordipuuris. See talle väga ei meeldinud, aga polnud ka hullu. Nii me siis käisime esimese kuukese tööl ja igal pool koos ära.
Ja siis juhtus koroona!
Märtsi keskel jäin, nagu ka kõik teised, minagi kodukontorisse. Nii ka Amadeus! Kodukontor tähendas aga seda, et autoga sõitmine muutus pigem erandiks. Ma arvan, et see oli umbes teisel kodus oldud nädalal kui möll pihta hakkas. Oksemöll! Käisime sellel nädalavahetusel lihtsalt ringi sõitmas ja vabaõhu vaatamisväärsusi vaatamas ning esimene okse tuli nii imevaikselt otse sülle, et ei saanud nagu arugi. Kuna sōit oli pikem siis ühe korraga see ei piirdunud. Saime ikka mitu peatust teha. Nii siis saigi alguse pidev okse koristamine. Taluvuspiir sai kõvasti laiendatud! Ükskõik, kas sõitsin teokiirusel või 2 minutit, oksekoristus sai lahutamatuks autosõidu osaks!
Õnneks oli sõite kevadel vähe ning võimalusel vältisin Ampsiku kaasa vedamist. Lugesin ja uurisin kogenumatelt koeraomanikelt, katsetasin erinevaid asukohti autos: puuriga ees, puuriga taga, süles, põrandal, istme peal ja igal pool. Puuri välistasin ruttu, sest see paistis talle kõige ebameeldivam olevat. Ahjaa, lisaks oksenamisele või õigemini oksendamise vahepealsel ajal tilkus ila nagu Beethovenil . . . Kõik märg ja oksene – mõnus! Aga pideva jälgimise tulemusena sain aru, et Amadeus peab sõidu ajal saama ringi vaadata ja liikuda. Liikumise all ei pea ma muidugi silmas mingit mööda autot trallitamust, vaid lihtsalt pööramist-keeramist. Nii saigi Amadeus endale koha algselt esiistmel ja siis juba tagaistmel! Enamasti ka ilusti turvaliselt kinnitatuna.
Suve alguses tuli tagasi kontoritööle kolida ja autosõit sai taas igapäevaseks. Olin siis otsustanud, et teen südame kõvaks ja lihtsalt harjutan Ampsiku uuesti autoga sõitma! Sain küll palju kriitikat, et miks teda koju ei jäta kui tal halb, aga minu jaoks oleks veel hullem teda päevad läbi üksi kodus hoida. Kuna teiste kogemuste järgi aitas ka ainult harjutamine, siis nii ma tegingi… tegin tagaistme mugavaks kohaks ja hakkasime sõitu tasapisi taluma. Püüan ikka sõidu ajal koeraga veidi suhelda ja vaatan, et kõik ok oleks pidevalt. Ja sellest on abi… Tasapisi on kõik jälle harjunud ja okserallit pole ammu olnud. Ilastamine on samuti suht null.
See oksendamise periood on talle ikka jälje jätnud muudugi. Ta keeldub üldiselt auto lähedusse minemast, surub neli käppa vastu maad ja blokib. Sellest me veel üle pole saanud, aga tasapisi õpime. Hetkel on lahenduseks see, et juba toas võtan ta sülle ja viin siis otse autosse. Nii on minek mõlemale kergem.
Kokkuvõttes ütlen, et iga tagasilöök ei tähenda kohe lõplikku jampsi. Kõik vajavad harjumist ning koroona mõjutas meid kõiki omal moel ju. Usun, et minu järjepidevus ja soov Amadeusile maksimaalselt aega panustada aitasid seekord meid probleemidest üle saada! Ükskõik kui raske protsess ka on, need silmad ja soojus on seda väärt!
Ps! Ilmselt mitmeid kuid polnud autosõitminu jaoks just ajavõit, oksekoristus võttis ikka korraliku aja ja närvirakud!
Lühidalt: 1)kui autosõit on koerale ebameeldiv siis veendu, et tal oleks võimalik ringi vaadata ja liikuda; 2)suhtle koeraga sõidu ajal; 3) vaata, et koer oleks turvaliselt kinnitatud, kuid siiski jälgi oma sõidustiili 4) enne autosõitu ära koerale vähemalt paar tundi süüa anna, et oksendamise risk oleks väiksem