Lubasin, et kirjutan Amadeusi võistlusest ja sellega koos siis ka veidi tema õpetamisest ja harjutustest. Millega siis alustada ?
Alustuseks natuke treeningutest ja õpetamisest. Amadeusiga sai trenni mindud juba teisel või kolmandal nädalal ehk siis juba 3 kuu vanuselt. Ma isegi ei kaalunud kuhu minna, sest varasem väike kogemus oli olemas. Treeneriks sai Marika Mikk, kes teeb personaaltrenne Vasulas Rotaks lihapoe juures oleval koerteplatsil. Tartu kandi koerainimesed tunnevad teda päris paljud, sest ta ka kohtunik ning üldiselt pika kogemusega. Tema juurde minnakse eriti just raskemate koertega. Miks Marika ? Mulle üldiselt sobib väga tema stiil, mis ei ole ainult kukununnutamine. Jah, paljude koertega võib saavutada ka palju ainult positiivse treeninguga, kuid kes on minu Amadeusiga vähemalt korra kohtunud siis teab, et ta pole ninnunännu koer. Lühidalt on Marika väga konkreetne ning treeningutel nõuab ka koeralt ja peremehelt palju. Soovitan kindlasti tema poole pöörduda oma kutsidega! Üks tähelepanek: ühe korraga imet ei juhtu, see on pikem protsess.
Ja nüüd siis sellest võistlusest. Selle hullu mõtte üldse mingile võistlusele minna sain tegelt just Marikalt, sest sellel konkreetsel kutsikate ja noorkoerte võistluse kohtunik ta sel korral just oli ja toimus see ka meile tuttaval Vasula platsil. Olgem kohe öeldud, et ma ei tea mis mul arus oli, et nõus olin sellel hetkel !
Olin siis enda ja Ampsiku kirja pannud I tasemele ehk siis kõige kergemate harjutustega kategooriasse. Toimus see 25.juulil ja Amadeus oli siis 8 kuuseks saanud just.
SIIT JUHENDIST saate vaadata neid harjutusi ja üldist süsteemi ka. I taseme harjutused on tegelikult päris lihtsad, kuid vajavad ikkagi harjutamist. Meil selleks väga aega ei jäänud. Käisime 2 korda Marika juures neid asju läbi tegemas ja olgem ausad – see oli ikka täielik katastroof! Ma olin täiesti kindel, et Amadeus ei tee mul seal platsil teiste koerte juures mitte midagi ehk siis nagu Marika ütleb siis näitab keskmist sõrme piltlikult 😀
Lühidalt tuli kohtunikule ette näidata harjutused järgmiselt: kõrval käik suuna vahetusega suht siksakis, kõndimine ja istu käsklus koos koerajuhi kõrvalt ette liikumisega, sama asi lama käsklusega, juurdetulek ehk siia käsklus, seisa käsklus ehk koer peab lihtsalt seisma, lisaks ka ligipääsetavus ehk kohtunik lihtsalt katsub, et koer agressiivne pole ning lõpuks mäng ehk mänguasjaga veits mängima-kiskuma.
Enne võistlusi oli Amadeusil vajalikest asjadest selge istumine, lamamine, ootamine ja loomulikult mängimine. Veidi imelik oli neid selgeid asju võistluse kontekstis teha nii, et talle see maius nina alla suruda tuli, kuid nii see eeskiri ette nägi. Kui loete seda juhendit siis näete ka, et I taseme harjutuste juures võib maius olla koguaeg kasutuses ja nina all. Keeruline osa oli meie jaoks ikka see sik-sakis kõrval käimine ja samuti polnud me ka seismist harjutanud. Maiusega me need ka enam vähem selgeks saime kõik, kuid raskem osa oli siiski minust mitte sõltuv – teiste koerte ja Marika kohalolek! Jap, Amadeusile meeldib Marika ikka nii väga, et enamasti ta ei suuda isegi enda rõõmu taltsutada ja keksib siiamaani nagu hulluke.
Õhtu enne võistlust käisime Elvas koerteaias harjutamas, sest seal on võõrad lõhnad ja segajaid rohkem. See oli kohutav, vihma sadas ja me mõlemad olime ligumärjad lõpuks. Ilmselt see aias veedetud õhtu tegigi veidik imet, sest seal ta tõesti mul kõik asjad ilusti selgeks sai viimasel hetkel. Okei, ma liialdan 😀 ilusti selgest oli asi muidugi kaugel, ta tegi need ära lihtsalt!
Muidugi olin mina ikka meganärvis selle asja pärast, öö möödus suht magamata. Jõudsin vist kõik stsenaariumid läbi mõelda. Tunne oli hommikul ka nagu hakkaks uuesti riigieksamit tegema.
Teadsin, et teised koerad ajavad Amadeusi suht hulluks, seega hoidsin enne meie korda siis võistlustel ta viimase hetkeni autos. Läksime siis suht autost otse platsile ja USKUMATU, aga ta tegi kõik harjutused seal ära. Paar lisakäsklust ja seismisel streikimine võttis enamus kohapunkte ära, kuid ma olin lihtsalt NIIII ÕNNELIK platsilt ära kõndides, sest ta ületas kõiki mu ootusi. Edasi tuli oodata!
Autasustamisel olid auhinnad Rotaksilt Eminent ja Prins koeratoidud ja tooted. Kõik said väikese kotikese meenetega, mis oli väga tore.
Meie saime 8st koerast 7. koha 95 punktiga 100st. Ja vot see oli mulle mega löök! Jap, see oleks olnud jumala okei kui ta poleks neid asju mul seal võistlussituatsioonis ära teinud, aga TA JU TEGI! Selge mõistusega ja videot tagant järele vaadates sain aru, et muidugi oli loogiline, et teised olid ikka megalt tublid – kõik olid. Ma ju ei saa loota, et harjutame 2 päeva ja siis lähme saame kohe mingi hea koha. Nooo aga lootsin, just sellel hetkel kui me mõlemad nii tublid olime lootsin! Kui ma õigesti mäletan siis võitja sai vist 98,5 punkti ja noo meie 95 ei olnud ju üldse halb! Aga emotsionaalselt oli see mulle ikka mega raske!
Ma olin ühest küljest siiralt rõõmus ja uhke, et Amadeus minuga koostööd tegi ja harjutused välja tulid. Lihtsalt eelviimane koht mõjus nii vastuoluliselt mulle. Olin ikka päris löödud! Ma ei olnud mingi kuu aega valmis trenni minema Ampsikuga uuesti. Lihtsalt vaimselt polnud valmis. Aga ma ei anna alla, augusti lõpus olime taas platsil!
Lähiajal kahjuks sarnaseid võistlusi tulemas pole ja tuleb oodata ilmselt kevadeni. Selleks ajaks oleme kindlasti juba ka II taseme harjutused ära drillinud 😀 Täna olen alles selle poole teel, sest me Amadeusiga oleme üks paras paar kangeid ikka! Aga keegi tark kunagi oli öelnud, et “sa saad elus täpselt nii palju kui kanda jõuad” ja Amadeusi iseloomu näol olen ma saanud ikka korraliku jõuproovi!
Loodan, et väga segane jutt ei saanud. Mul ikka veel megapalju emotsioone selle võistlusega seotud!