Ma olen ilmselt räige loomapiinaja, aga mu mõistus sai otsa. Või pigem seda läbi une väga polegi üldiselt …
Nagu jõuludel ikka, siis külaskäigud on tavaline teema. Siiani pole nagu Amadeusiga külas käimine väga probleem olnud … või noh okei, paar korda on ikka haisva üllatuse kuskile ka korraldanud 😂 aga üldiselt ikka chill. Viimasel ajal on meil tekkinud struggle kassidega majapidamiste külastamine. Ikka väga hull möll – Ampsik on paar korda kassidelt käpaga saanud ja nüüd läheb ta ikka päris segaseks kui mõne kiisukese lõhna isegi tunneb. Lärmab, nutab, jookseb jne. Nii ka siis see jõulukülastuste periood läks …
Esiteks, Amadeus ei maga kunagi kaisus, kodus ei ole ta kunagi isegi magamistoas käinud ja voodist rääkimata. Külas olles olen ta alati samasse tuppa magama võtnud, sest nii on lihtsam keelata vms kui ta miskit korraldab. Tegelt ta kodus magab terve öö ja kunagi pole probleeme, et trallitaks ja magada ei laseks. Külapeal millegi pärast see magamine nii lihtsalt välja ei kuku.
Jõulude ajal siis nagu ikka sai mõned ood veedetud mujal – maal ja päälinna kandis! 😂 Maal olev kass on Amadeusile tuttav ja teadsin ette, et veits tralli tuleb. Nii see siis oligi. Kuna kõrval toas magajad pole keegi koeraga toas harjunud, siis sättisin õhtul puuri üles ja mingid vaheuksed kinni ja jäimegi nii magama, et jätsin alustuseks Ampsiku vabalt liiklema. Keset ööd otsustas muidugi kass kuskil kõndima hakata ja koera uni nagu pühitult läinud. Ja nii ma siis keelasin teda sada korda, panin puuri ka lõpuks. Noo puur tundub küll lahenduseks hea, aga eiiiiiiiiiii…. Ei saa ju magada kui koer sul kõrva ääres reaalselt nutab, järjest ja koguaeg. See on veel hullem kui need paar haugatust. Lasin ta siis puurist ikka välja ja mõtlesin, et ehk ikka saab rahu ja ei nuta enam. Loll lootus! Ta lasi ikka edasi ja ainus asi, mis mulle siis lõpuks läbi une pähe tuli oli ta voodisse võtta 😂 Japp, voodisse ja kaissu, kus ta kunagi varem käinud pole. Jaaa ilmselgelt ta ei osanud seda privileegi hinnata, kui kass kuskil ikka siiberdas. Nii ma siis võtsin ta jõuga kaissu ehk hoidsin teda kinni kuni ta mu kaisus koos minuga tuttu jäi. Ja seee mõjus 😂 ta varsti küll vingerdas ennast vabaks, aga magas ilusti minu kõrval. Uni sai seekord päästetud!
Järgmine päev tuli ju kohe edasi järgmisesse kassimajapidamisse liikuda ja Kissa kass polnud vist varem isegi koeraga kohtunud kunagi 😂 Terve õhtu tuli siis jälgida, et need kokku ei puutuks omavahel. Lisaks oli ka empsi kass seal ja tema veits ülbem. Ühesõnaga mõned kokkupõrked õhtu jooksul lõppesid päris mitme verise käega, sest kassid ju reageerivad küüntega. Okei, otsustasime siis lõpuks magama minnes, et ma panen riiuli toa ukse ette, et Amadeus liiklema ei pääseks, sest sellel magamistoal pole ust. Okei, see tegelt polnud isegi magamistuba, vaid kontor 😂 Aga asjast, trall käis terve öö edasi. Amadeus haukus, sest nägi uksest trepipeale tulevaid kasse öösel. Puuri pannes ta nuttis nagu segane ja kõige tipuks oli empsi kass nii ülbe, et ta tuli lausa Ampsikut sinna samma riiuli peale kiusama, mille me ukse ette vedasime koera toas hoidmiseks. Ma olin kokkuvõttes ikka nii kettas, for real, mu koer on segane, jah ma tean, aga noooo miks see kass peab nii keset ööd koera narrima tulema ???
See öö lõppes siis nii, et iga kord kui kassid silmapiirile sattusid oli Amadeus jälle hullumas. Nii ma siis pidingi teda jõuga oma kaissu suruma umbes sada korda selle öö jooksul. Nii kui ta maha rahunes ja tuttu jäi olid kassid jälle platsis. Õnneks mul käib temast jõud üle ja tegelt oli mõnus soe, kui ta kaisus oli 😂 aga noo ma tunnen ennast nagu koerapiinaja veits – kinni hoidmine ja see kassistress. Loomakaitseaktivistidele infoks- ma ei tee talle kinni hoides haiget ega midagi, see meil nagu väike võimuvõitlus ja keegi peab ju alfa olema 😀
Lühidalt öeldes peaks jõulud olema mõnus rahulik aeg, aga Amadeusiga on need ikka korralik möll 😂